KULLAPROOV

Proov 999’9 ehk 24K kuld (ingl k. fine gold) on kasutusel graanulite kujul teiste sulamite valmistamiseks. Lisaks valmistatakse sellest investeerimiseks mõeldud tooteid nagu kuldmündid ja kangid ehk plaadid. Samas pole kõik mündid puhtast kullast. Näiteks Lõuna-Aafrika münt Krugerrand on valmistatud prooviga 916’7, sisaldades samas 1 troy untsi (31,1035g) kulda nagu teisedki puhtast kullast mündid. (Troy unts on ligikaudu 10% raskem kui tavaline unts.)

Ka ajaloolistel müntidel on väiksem kullasisaldus ja seda puht praktilisel kaalutlusel, kuivõrd tegemist oli käibel olevate rahadega. Näiteks Tsaari-Vene Nikolai II 5 ja 10 rubla kullasisaldus on 900 (90,0%).

Proov 833 ehk 20K kuld on kasutusel enamasti Aasia maade ehtetööstuses. Enamasti on ka vanem hambakuld prooviga 800 või kõrgem. Tänapäeval on kasutusel erineva kullasisaldusega, sealhulgas ka madala kullasisaldusega hambakulla sulameid.

Proov 750 ehk 18K kuld kui kõrgema sisaldusega ehtekuld on enim kasutatud sulam ehete valmistamisel näiteks Rootsis. Mõnevõrra vähem on see levinud teistes Skandinaavia riikides.

Proov 583/585 ehk 14K kuld (14K kulla täpsem proov on 583 ehk 14/24 = 0,58333) on enimlevinud ehete tootmise sulam meie lähiregioonis ja mujal Euroopas. Tänapäeval kasutavad enamus ehtetootjaid 585 proovi ehk veidi kõrgemat kullasisaldust kui 14K (st. sulam on üle legeeritud). Valdav osa enne 1990.a. nii Eestis kui mujal valmistatud kuldehteid on prooviga 583. Samuti võib nendel toodetel esineda suuremat proovi väärtuse kõikumisi, isegi 10% ulatuses.

Proov 500 ehk 12K kuld on rohkem levinud ajalooliste kuldehete sulamina.

Proov 375 ehk 9K kuld on kasutusel ehtekullana näiteks Ühendkuningriigis.

Proov 333 ehk 8K kuld on üldiselt madalaim ametlik standard, mil ehet saab nimetada kuldehteks, kasutusel näiteks Taanis ja Kreekas.

Olles suurim väärismetalli käitleja Põhjamaades saame pakkuda parimat hinda.
Helista ja küsi: 699 7370

EESTIS KASUTATAVAD KULLA STANDARDPROOVID JA KONTROLLMÄRGISED

Kontrollmärgis on riiklik proovijärelevalve märk. Kontrollmärgis näitab, et väärismetalli sisaldust on kontrollitud ja kinnitab kasutatud sulami vastavust standardproovile.

Kontrollmärgiseks on märgis, millel on sammuva otsavaatava lõvi kujutis ovaalses süvendis: 

Eesti kontrollmärgist “lõvi” kannab tootele üksnes Metroserdi katselabor Eesti Proovikoda (https://metrosert.ee/ettevottest/eesti-proovikoda/), kes on riigi volitatud proovi tõendaja ja riigi kontrollmärgise volitatud kasutaja.

Kontrollmärgis on proovi tõendaja vastutusmärgis. Seda märgist kandva toote kõikide osade väärismetalli sisaldust on kontrollitud laboratoorselt
Väärismetalltoodete proovi määramine (https://metrosert.ee/ettevottest/eesti-proovikoda/proovi-kontrollimine/)
Väärismetalli analüüsid (https://metrosert.ee/ettevottest/eesti-proovikoda/analuusid/)

Väärismetalltoode on kontrollmärgistatud, kui sellele on kantud mõni alljärgnevatest märgistest:

• Eesti kontrollmärgis või Eesti kontrollmärgis ühendatuna proovimärgisega (ühitatud proovi- ja kontrollmärgis)
• EL liikmesriigi kontrollmärgis
• Viini konventsiooni kontrollmärgis (CCM märgis) (http://www.hallmarkingconvention.org)

Kullast toote märgistamiseks kasutatakse ka ühitatud proovi- ja kontrollmärgist:

Proov     375       500            585         750         916      999

Allikas: https://metrosert.ee/

KULLA ERINEVAD VÄRVITOONID

Ehtekulda leidub peamiselt kolmes põhitoonis: kollane, valge ja punane kuld. Lisaks leidub põhitoonide variatsioone: erinevaid toone heledast kollasest tumedamani, punase kulla toonid varieeruvad heleroosast kuni punakani.

KOLLANE KULD

Kollase kulla toon varieerub helekollasest punakani. Enamasti sõltub värvus kullale lisatud hõbeda ja vase vahekorrast. Mida enam on vaske, seda tumekollasem on sulam. Tavaliselt on prooviga 585 kollasele kullale lisatud ca 30% hõbedat ja ca 12% vaske.

PUNANE KULD

Punane kuld, mida kutsutakse ka roosaks või rosé kullaks, sisaldab peale kulla enamasti vaid vaske. Näiteks kullale prooviga 585 on lisatud 33% vaske ja vaid ca 9% hõbedat.

VALGE KULD

Valge kuld võib teinekord välja näha nagu hõbe. Samas ei kaota valge kuld, mida tihti kaetakse ka roodiumiga oma sära ja läiget nagu näiteks hõbeehted. Valge tooni saamiseks lisatakse kullale hõbedat ja niklit või pallaadiumi. Kuna nikkel võib teatud juhtudel põhjustada allergiat, ei ole niklisisaldusega valgekulla sulamid Euroopa juveelitootjate seas enam populaarsed. K.A. Rasmussenis müügil olevad  valgekulla sulamid ei sisalda niklit.